Põlevkivi hakkas meie aladele ladestuma ca. 450 milj.a. tagasi. Kukruse mõisa mail ja ka mõnedes teistes Ida-Virumaa paikades ulatuvad tavaliselt teiste settekivimite kihtide vahel peituvad põlevkivikihid maapinnale. Lõuna suunas laskub põlevkivikiht üha sügavamale arvestusega 2,5 - 3 m iga kilomeetri kohta. Kohtlas lasuvad kaevandusmuuseumi käigud maa all ca. 8 m sügavusel, endise kaevanduse lõunapoolses osas oli kaevetööde sügavuseks aga juba üle kolmekümne meetri.

Eesti sügavaimas Estonia kaevanduses kaevandatakse praegu põlevkivi juba sügavamal kui 70 m. Põlevkivi tööstuslik kaevandamine ja kütusena kasutamine algas Alutagusemail 1916.a. Viimase 50 aasta kestel on põlevkivi kasutatud peamiselt elektrijaamades küttekivina.

Põlevkivist toodetud elektri osatähtsus eesti elektrienergia tootmises on 96-98%. Ühe kWh elektrienergia tootmiseks kulub ca. 1,5 kg põlevkivi.